riik

Plantae Haeckel, 1866

Taimed

Taksoni iseloomustus

Taimede (Plantae ) kivistised ei ole Eesti settekivimites kuigi rikkalikult esindatud. Erandiks on alamate taimede hulka  kuuluvad vetikad (Algae), fotosünteesimisvõimelised organismid, mis võivad olla üherakulised, hulkraksed ja  koloniaaalsed. Suuruselt on vetikad nii mikroskoopilised kui ka makroskoopilised, vormilt aga niitjad, lehe- või kettakujulised. Üllatav on, et vetikad on suutnud oma lihtsad välised tunnused suutnud säilitada läbi geoloogilise aja. Nad asustavad kõiki veekogusid ja niiskeid paiku kuival maal, võivad hõljuda vabalt vees või olla kinnitunud veekogu põhjale.

Tänapäevaste vetikate süstemaatika on läbinud suuri muutusi ja jõudnud välja rakutasandile. Fossiilseid vetikaid on veelgi keerulisem süstematiseerida, sest paljudel neist puudub kivistumise käigus hästi säiluv mineraalne toes. Ainus, mida leiame on mustjad kiled kivimpindadel. Eestist leitud vetikatest on vanim Ediakara aegne Vendotaenia. Harukordselt  rikkalik on Kalana karjäärist leitud Siluri ajastu vetikakooslus, mille hulgast tõuseb esile dekoratiivne Leveillites.
Mineraalse toesega nn. lubivetikad on tunduvalt nooremad, kõigest vaid 500 miljonit aastat vanad.  Eestis leiame lubivetikad nii Ordoviitsiumi kui ka Siluri kivimites. Kergesti äratuntav on Ordoviitsiumi lubjakividest leitav kahe-kolme sentimeetrise läbimõõduga kerajas Cyclocrinites.

Üheks ürgseimaks vetikate ning bakterite osalusel tekkinud moodustiseks peetakse stromatoliite, mida võib kohata ka tänapäeval. Vanimaid stromatoliitseid struktuure on leitud ligi kolme miljardi aasta vanustest settekivimitest, kuid paljud teadlased ei pea neid moodustisi elu jälgedeks. Eestis leiab stromatoliite Saaremaal Siluri ajastu lubjakivides.

Kõrgemate taimede leiud Eestist on üliharuldased, teada on vaid mõned üksikud  sõnajalgtaimed ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta). Nad ilmusid Siluris ja on jõudnud tänapäeva välja, kasvades nii maal kui ka mageveelistes keskkondades.  Karboni ajastul moodustasid tüvendeostaimed enamiku maismaal taimkattest. Eesti Devoni settekivimites, mis on tekkinud veelises keskkonnas, on sõnajalgtaimede leiud haruldased. Määratud on vaid kaks erinevat perekonda kahest leiukohast.

Lisaks sõnajalgtaimedele on Eesti Devoni aegsetest liivakividest leitud enigmaatiline kivistis Prototaxsites. Tegemist on suure püstise maismaalise eluvormiga, mille leide on registreeritud maailma mitmetes paikades. Salapärase kivistise „tüve“ läbimõõt oli kuni meeter ja kõrgus küündis kaheksa meetrini. Teadlased pole siiani jõudnud selgusele, kas tegemist on taime- või seeneriigi esindajaga.

Valik taksonit käsitlevast teaduskirjandusest
Kröger, B., Tinn, O., Rikkinen, J., Jolis, E. M., Butcher, A. R., Toom, U., Hints, O. 2023. Noncalcified dasyclad algae from the Vasalemma Formation, late Sandbian (Late Ordovician) of Estonia. Review of Palaeobotany and Palynology 318, 104970. DOI:10.1016/j.revpalbo.2023.104970
Skompski, S., Kozłowska, A., Kozłowski, W., Łuczyński, P. 2023. Coexistence of algae and a graptolite-like problematicum: a case study from the late Silurian of Podolia (Ukraine). Acta Geologica Polonica 73, 2, 115–133. DOI:10.24425/agp.2022.143599
Vachard, D., Bucur, I. I., Munnecke, A. 2022. Vitinellopsis nov. gen., a new calcareous alga (Chlorophyta, Bryopsidales) from the Silurian of Gotland (Sweden), and the tribe Vitinelleae nov. nom. Geobios 70, 75-85. DOI:10.1016/j.geobios.2021.10.001
Mastik, V. 2019. Silurian noncalcified macroscopic algal fossils from the Kalana Lagerstätte, Estonia. Dissertationes Geologicae Universitatis Tartuensis 43, 1-91. University of Tartu Press.
Golubkova, E. Y., Kushim, E. A., Kuznetsov, A. B., Yanovskii, A. S., Maslov, A. V., Shvedov, S. D., Plotkina, Y. V. 2018. Redkinian Biota of Macroscopic Fossils from the Northwestern East European Platform (South Ladoga Region). Geology 479, 1, 300-304. DOI:10.1134/S1028334X18030169
Jurina, A., Raskatova, M. 2017. Higher plants and miospore assemblage of Burtnieki Regional Stage (Givetian) of South Estonia. Journal of Palaeosciences 67, 1, 1-19.
Mastik, V., Tinn, O. 2017. Leveilleites hartnageli Foerste, 1923 (Rhodophyta?) from the Ordovician of Laurentia and Silurian of Baltica: Redescription and designation of a neotype. Palaeoworld 26, 4, 602-611. Elsevier BV. DOI:10.1016/j.palwor.2017.04.002
Tinn, O., Mastik, V., Ainsaar, L., Meidla, T. 2015. Kalania pusilla, an exceptionally preserved non-calcified alga from the lower Silurian (Aeronian, Llandovery) of Estonia. Palaeoworld 24, 1-2, 207-214. DOI:10.1016/j.palwor.2014.12.001
Mastik, V., Tinn, O. 2015. New dasycladalean algal species from the Kalana Lagerstätte (Silurian, Estonia). Journal of Paleontology 89, 2, 262-268. DOI:10.1017/jpa.2014.23
Jurina, A., Raskatova, M., Mark-Kurik, E. 2014. Higher plants and miospore assemblages of Burtnieki Regionale Stage (Givetian), South Estonia (Joosu Quarry). Geologija 56, 1, 20-20. Lietuvos mokslu akademija.
Preusser, F., Muru, M., Rosentau, A. 2014. Comparing different post-IR IRSL approaches for the dating of Holocene coastal foredunes from Ruhnu Island, Estonia. Geochronometria 41, 4, 342-351. DOI:10.2478/s13386-013-0169-7
Vecoli, M., Delabroye, A., Spina, A., Hints, O. 2011. Cryptospore assemblages from Upper Ordovician (Katian–Hirnantian) strata of Anticosti Island, Québec, Canada, and Estonia: Palaeophytogeographic and palaeoclimatic implications. Review of Palaeobotany and Palynology 166, 1-2, 76-93. DOI:10.1016/j.revpalbo.2011.05.006
Feng, Q., Gong, Y.-M., Riding, R. 2010. Mid-Late Devonian Calcified Marine Algae and Cyanobacteria, South-China. Journal of Paleontology 84, 4, 569-587. DOI:10.1017/S0022336000058340
Tinn, O., Meidla, T., Ainsaar, L.. Pani, T. 2009. Thallophytic algal flora from a new Silurian Lagerstätte. Estonian Journal of Earth Sciences 58, 1, 38-42. DOI:10.3176/earth.2009.1.04
Kaljo, D. 2003. Distribution and biostratigraphical value of graptolites. Estonian Geological Sections Bulletin 5, 15-17. Geological Survey of Estonia.
Munnecke, A., Servais, T., Vachard, D. 2001. Halysis Høeg, 1932 - a problematic Cyanophyceae: new evidence from the Silurian of Gotland (Sweden). Neues Jahrbuch für Geologie und Paläontologie Monatshefte 2001, 1, 21-42. DOI:10.1127/njgpm/2001/2001/21
Brooke, C., Riding, R. 1998. Ordovician and Silurian coralline red algae. Lethaia 31, 3, 185-195. DOI:10.1111/j.1502-3931.1998.tb00506.x
Kõrts, A. 1991. Distribution of calcareous algae, oncolites and stromatolites in Wenlock-Ludlow boundary beds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 40, 2, 43-49. DOI:10.3176/geol.1991.2.02
Kõrts, A. L., Männil, Ralf, M., Põlma, L. J., Einasto, R. E. 1991. Ètapy i obstanovki nakopleniâ kukersitovoj vodoroslveoj organiki v ordovike i silure Èstonii. Major Biological Events in Earth History. Transactions of the XXXII session of the All-Union Palaeontological Society., pp. 87-95. Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut.
Kõrts, A., Einasto, R., Männil, Ralf, Radionova, E. 1990. Calcareous algae. pp. 97-100. Estonian Academy of Sciences.
Nitecki, M. H., Spjeldnæs, N. 1989. A new ordovician tubular 'alga' from Norway. Norsk Geologisk Tidsskrift 69, 2, 95-102.
Kalamees, K. 1988. Some Middle Devonian plants from Estonia. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Геология 37, 2, 83-88. DOI:10.3176/geol.1988.2.06
Radionova, E., Einasto, R. 1986. The algal communities, their facies relations in the East Baltic Wenlock and Ludlow. Theory and practice of ecostratigraphy, pp. 163-185. Valgus.
Istchenko, A. A. 1985. Silurian algae of Podolia. pp. 1-114. Naukova Dumka.
Mens, K., Paškevičiene, L. 1981. Environmental control in the distribution of acritarchs in the Lontova Stage of Estonia. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Геология 30, 4, 148-155. DOI:10.3176/geol.1981.4.02
Gnilovskaya, M. B. 1979. Vendotenida. Upper Precambrian and Cambrian Paleontology of East-European Platform, pp. 39-48. Nauka.
Riding, R. 1979. Calcareous algae. Sveriges Geologiska Undersökning 73, 3, 54-62.
Aseeva, E. A. 1976. Mikrofitofosilii i vodorosli iz otloženij verhnego dokemvriâ Volyno-Podolii. Paleontology and stratigraphy of the Upper Precambrian and Lower Paleozoic of the southwest of the East European Platform, pp. 40-63. Naukova Dumka.
Gnilovskaya, M. B. 1972. The Calcareous Algae of the Middle and Late Ordovician of the Eastern Kazakhstan. pp. 1-196. Nauka.
Gnilovskaya, M. B. 1971. The most anicent Vendian water plants of the Russian Platform (Late Precambrian). Paleontologicheski Zhurnal 3, 101-107.
Kaljo, D. (ed) 1970. The Silurian of Estonia. pp. 1-343. Valgus.
Rõõmusoks, A. 1970. Stratigraphy of the Viruan Series (Middle Ordovician) in Northern Estonia, I. pp. 1-346. Valgus.
Kaljo, D., Vingisaar, P. 1969. On the sequence of the Raikküla stage in southernmost Estonia. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Химия. Геология 18, 3, 270-277. DOI:10.3176/chem.geol.1969.3.10
Kozłowski, R., Kažmierczak, J. 1968. On two Ordovician calcareus algae. Acta Palaeontologica Polonica 13, 3, 325-340.
Gnilovskaya, M. B. 1965. Ordovician algae of the genus Vermiporella from the Tarbagatai ridge. Paleontologicheski Zhurnal 1, 133-144.
Obut, A. M. 1960. Correlation of some parts of Estonian Ordovician and Silurian deposits according to graptolites. ENSV TA Geoloogia Instituudi Uurimused V, 143-157.
Obut, A., Rytzk, G. 1958. Ordovician and Silurian Dendroidea of Estonia. ENSV TA Geoloogia Instituudi Uurimused III, 125-143.
Moskalenko, T. A. 1956. Dejaki Dasycladaceae z ordovyka Prybaltyky. pp. 232-250.
Spjeldnaes, N. 1955. Coelosphaeridium (Chlorophyta Dasycladaceae) from the Caradocian beds of N. Wales. Norsk Geologisk Tidsskrift 35, 151-153.
Obut, A. M. 1953. Dendroidei severo-zapada Russkoj platformy. Trudy Vsesoûznogo Naučno-Issledovatel'skogo Geologo-Razvedočnogo Instituta (VNIGRI) 26-57. Gostoptehizdat.
Thomson, P. W. 1938. Beitrag zur Kenntnis der fossilen Flora des Mitteldevons in Estland. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded 45, 1-4, 195-216.
Høeg, O. E. 1932. Ordovician algae from the Trondheim area. The Hovin Group in the Trondheim Area, II, Paleontological part, pp. 63–96.
Høeg, O. A. 1927. Dimorphosiphon rectangulare: preliminary note on a new Codiacea from the Ordovician of Norway. pp. 3-14.
Bekker, H. 1924. Mõned uued andmed Kukruse lademe stratigraafiast ja faunast. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused 1, 1-20.
Rothpletz, A. 1913. Ueber die kalkalgen, spongiostromen und einige andere fossilien aud dem obersilur Gottlands. Sveriges Geologiska Undersökning 10, 1-57.
Rothpletz, A. 1908. Ueber Algen und hydrozoen im Silur von Gotland und Oesel. Kungliga Svenska Vetenskapsakademiens Handlingar 43, 5, 1-25.
Stolley, E. 1898. Neue Siphoneen aus baltischen Silur. Archiv für Antropologie und Geologie Schleswig-Holsteins und der benachbarten Gebiete 3, 1, 40-67.
Stolley, E. 1896. Untersuchungen über Coelosphaeridium, Cyclocrinus, Mastopora und verwandte Genera des Silur. Archiv für Antropologie und Geologie Schleswig-Holsteins und der benachbarten Gebiete 1, 2, 177-282.
Eichwald, E. 1861. Paleontologiâ Rossii. Drevnij period. II. Fauna grauvakkovoj, gornoizvestkovoj i medistoslancevatoj formacij Rossii. pp. 1-521. R. Golike (former Ya. Ionsona).
Eichwald, E. 1860. Lethaea Rossica ou Paléontologie de la Russie. Premier volume. Ancienne Période en deux sections. pp. XIX+1–1657. E. Schweizerbart. DOI:10.5962/bhl.title.52391
Eichwald, E. 1856. Beitrag zur geographischen Verbreitung der fossilen Thiere Russlands. Alte Periode. (Fortsetzung). Bulletin of the Moscow Society of Naturalists. Geological series 29, 1, 88-127.
Kutorga, S. 1846. Ueber das silurische u. devonische Schichten-System von Gatchina. Verhandlungen der Russisch-Kaiserlichen Mineralogischen Gesellschaft zu St. Petersburg 85-139. Carl Kray.