Taimede (Plantae ) kivistised ei ole Eesti settekivimites kuigi rikkalikult esindatud. Erandiks on alamate taimede hulka kuuluvad vetikad (Algae), fotosünteesimisvõimelised organismid, mis võivad olla üherakulised, hulkraksed ja koloniaaalsed. Suuruselt on vetikad nii mikroskoopilised kui ka makroskoopilised, vormilt aga niitjad, lehe- või kettakujulised. Üllatav on, et vetikad on suutnud oma lihtsad välised tunnused suutnud säilitada läbi geoloogilise aja. Nad asustavad kõiki veekogusid ja niiskeid paiku kuival maal, võivad hõljuda vabalt vees või olla kinnitunud veekogu põhjale.
Tänapäevaste vetikate süstemaatika on läbinud suuri muutusi ja jõudnud välja rakutasandile. Fossiilseid vetikaid on veelgi keerulisem süstematiseerida, sest paljudel neist puudub kivistumise käigus hästi säiluv mineraalne toes. Ainus, mida leiame on mustjad kiled kivimpindadel. Eestist leitud vetikatest on vanim Ediakara aegne Vendotaenia. Harukordselt rikkalik on Kalana karjäärist leitud Siluri ajastu vetikakooslus, mille hulgast tõuseb esile dekoratiivne Leveillites.
Mineraalse toesega nn. lubivetikad on tunduvalt nooremad, kõigest vaid 500 miljonit aastat vanad. Eestis leiame lubivetikad nii Ordoviitsiumi kui ka Siluri kivimites. Kergesti äratuntav on Ordoviitsiumi lubjakividest leitav kahe-kolme sentimeetrise läbimõõduga kerajas Cyclocrinites.
Üheks ürgseimaks vetikate ning bakterite osalusel tekkinud moodustiseks peetakse stromatoliite, mida võib kohata ka tänapäeval. Vanimaid stromatoliitseid struktuure on leitud ligi kolme miljardi aasta vanustest settekivimitest, kuid paljud teadlased ei pea neid moodustisi elu jälgedeks. Eestis leiab stromatoliite Saaremaal Siluri ajastu lubjakivides.
Kõrgemate taimede leiud Eestist on üliharuldased, teada on vaid mõned üksikud sõnajalgtaimed ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta). Nad ilmusid Siluris ja on jõudnud tänapäeva välja, kasvades nii maal kui ka mageveelistes keskkondades. Karboni ajastul moodustasid tüvendeostaimed enamiku maismaal taimkattest. Eesti Devoni settekivimites, mis on tekkinud veelises keskkonnas, on sõnajalgtaimede leiud haruldased. Määratud on vaid kaks erinevat perekonda kahest leiukohast.
Lisaks sõnajalgtaimedele on Eesti Devoni aegsetest liivakividest leitud enigmaatiline kivistis Prototaxsites. Tegemist on suure püstise maismaalise eluvormiga, mille leide on registreeritud maailma mitmetes paikades. Salapärase kivistise „tüve“ läbimõõt oli kuni meeter ja kõrgus küündis kaheksa meetrini. Teadlased pole siiani jõudnud selgusele, kas tegemist on taime- või seeneriigi esindajaga.