perekond

Hippula Tromelin et Lebesconte, 1876

Valik taksonit käsitlevast teaduskirjandusest

Meidla, T., Truuver, K., Tinn, O., Ainsaar, L. 2020. Ostracods of the Ordovician–Silurian boundary beds: Jūrmala core (Latvia) and its implications for Baltic stratigraphy. Estonian Journal of Earth Sciences 69, 4, 233-247. DOI:10.3176/earth.2020.20

Meidla, T. 1996. Late Ordovician Ostracodes of Estonia. Fossilia Baltica 2. pp. 1-222. Tartu University Press.

Sidaravičiene, N. 1992. Ordovician ostracods of Lithuania. pp. 1-252. LitNIIGRI.

Gailite, L. 1975. New species of ostracoda from Upper Ordovician of Latvia. The Fauna and Stratigraphy of Paleozoic and Mesozoic of Baltic and Byelorussia, pp. 45-58. Mintis.

Leitud liigid

1. Hippula (Cetona) aculeata Schallreuter, 1967

2. Hippula (Cetona) turris Schallreuter, 1967 | Haljala lade

3. Hippula (Pseudocetona) inversa Schallreuter, 1984 | Ülem-Ordoviitsium

4. Hippula edolensis (Gailite, 1975) | Rakvere lade→Pirgu lade

5. Hippula pilosa (Schallreuter, 1967) | Haljala lade→Rakvere lade

Klassifikatsioon

organismirühm	Biota
riik	Animalia
hõimkond	Arthropoda
alamhõimkond	Crustacea
ülemklass	Oligostraca
klass	Ostracoda
alamklass	Podocopa
selts	Palaeocopida
alamselts	Beyrichicopina
ülemsugukond	Tetradelloidea
sugukond	Tetradellidae
alamsugukond	Glossomorphitinae
perekond	Collibolbina
	Glossomorphites
	Hesslandella
	Hippula
alamperekond	(Cetona)
	(Pseudocetona)
liik	edolensis
	pilosa
perekond	Huckea
	Loculibolbina
	Vittella
	Vitteplana