http://fossiilid.info/45">Anthozoa klassi.

Erinevalt rugoosidest ei esinenud tabulaadid kunagi üksikisenditena, vaid moodustasid alati kolooniaid. Nende lubitoese ehitus on lihtne. Enamasti kõigil selle alamklassi esindajatel on pikilõikes näha põhikud, alused, millele kinnitusid käsihaarmetega polüübid - loomikud, kelle lubitoese teisteks olulisteks elementideks on ogajad või plaatjad septid. Polüübid elasid silindriliste või prismaliste kujudega kambrikestes, koralliitides. Nad on tihedalt üksteisega ümbritsetud - favositiidid ning neid eraldavates seintes on augukesed - poorid.

Vahel koralliidid paiknevad üksteisest eemal ning neid ühendavad kanalitega piklikud poorid - süringoporiidid. Teinekord moodustavad koralliidid ükteise järel asetsedes ahelaid - halüsitiidid. Omaette suure rühma moodustavad heliolitiidid kus koralliitide vahel on põhikude, mis koosneb plaadikestest või torukestest.

Leidumus

Tabulaadid on teada Ordoviitsiumi algusest Permi ajastu lõpuni. Esimesed - Lyopora, Eoflecheria, Saffordophyllum ja Protaraea Baltoskandias on teada alates Oandu tasemest. Eestis on kõige rikkalikumad korallide leiukohad Siluri avamusalal Saaremaa pankadel. Rikkalikud Ordoviitsiumi korallide poolest on Hiiumaa rannad.

Uurimismetoodika

Tabulaatide uurimiseks tehakse õhikuid ja piile. Väliskuju on väga varieeruv ja olulised detailid koloonia pinnalt mikroskoobiga uurides jäävad märkamata. Õhiku tegemiseks on vaja kolooniast saagida selle kasvu suunas risti ja pikki kaks tükikest ning need klaasile kleepida. Õhikuklaasile kleebitud koloonia tükk lihvitakse läbipaistvaks mikroskoobi all uurimiseks. Piil kujutab endast atsetoonkilele tehtud tõmmist lihvitud koloonia pinnalt. Viimased võimaldavad saada tõmmist hõlpsasti suuremalt pinnalt kui õhikud. Teinekord piisab sellestki kui teha skanneeritud pilt lihvitud koloonia pinnalt juhul kui ei ole vaja näidata olulisi detaile mida saab näha õhikus.

Roll geoloogias

Tabulaadid on kinnituva eluviisiga madalmeredes elutsenud organismid. Nad moodustasid biohermide (muistsete riffide) karkasse ja vahel paiknesid merepinnal hajusalt. Nad vajasid koloonia kasvu alustuseks kõvemat pinda ning sageli kinnitusid teistele organismidele. Nende eluviisi tõttu ei sobi korallid stratigraafilise suunitlusega uurimistööks. Korallid on huvitavad paleoökoloogilisest vaatevinklist. Nende koloonia kuju järgi saab teha järeldusi settetingimuste kohta. Tavaliselt tehakse selliseid töid koos teiste loomarühmade nagu kihtpoorsete - stromatopooride uurimisega ja settekivimi mikroskoopilise analüüsimisega.

Tabulata Milne-Edwards et Haime, 1850

Põhik-korallid e tabulaadid