Sammalloomad on lubitoesega koloniaalsed organismid, kelle poolkerajad või okslikud kivistised on alates Ordoviitsiumi ajastust väga tavalised.
Sammalloomade koloonia koosneb väikestest loomikutest (üksikisenditest), kes on skeleti kaudu kokku kasvanud. Koloonia tekib algse loomiku korduva pungumise tulemusena ja võib lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Iga loomik on aga mikroskoopiliselt väike. Massiivsed sammalloomade kolooniad võivad meenutada koralle. Väliselt saab vahet teha selle järgi, et sammalloomade loomikud on väiksemad kui korallide omad. Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimede või vetikatega. Siit tuleneb ka hõimkonna nimetus. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on sammalloomad tavalisimad kivistised. Kolooniad võivad olla poolkerajad, okslikud või koorikjad.