perekond

Paraclimacograptus Přibyl, 1947

Valik taksonit käsitlevast teaduskirjandusest

Loydell, D. K., Männik, P., Nestor, V. 2003. Integrated biostratigraphy of the lower Silurian of the Aizpute-41 core, Latvia. Geological Magazine 140, 2, 205-229. DOI:10.1017/S0016756802007264

Kaljo, D. (ed) 1970. The Silurian of Estonia. pp. 1-343. Valgus.

Obut, A. M. 1960. Correlation of some parts of Estonian Ordovician and Silurian deposits according to graptolites. ENSV TA Geoloogia Instituudi Uurimused V, 143-157.

Schmidt, Fr. 1858. Untersuchungen über die Silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands 2, 1, 1-249. Heinrich Laakmann.

Leitud liigid

1. Paraclimacograptus estonus (Schmidt, 1858) | Raikküla lade

2. Paraclimacograptus innotatus (Nicholson, 1869) | Juuru lade→Raikküla lade

Klassifikatsioon

organismirühm	Biota
riik	Animalia
hõimkond	Hemichordata
klass	Pterobranchia
alamklass	Graptolithina
selts	Graptoloidea
alamselts	Axonophora
ülemsugukond	Retiolitoidea
sugukond	Neodiplograptidae
alamsugukond	Neodiplograptinae
perekond	Metabolograptus
	Neodiplograptus
	Paraclimacograptus
liik	estonus
	innotatus