perekond
Hippula Tromelin et Lebesconte, 1876
Valik taksonit käsitlevast teaduskirjandusest
Meidla, T., Truuver, K., Tinn, O., Ainsaar, L. 2020. Ostracods of the Ordovician–Silurian boundary beds: Jūrmala core (Latvia) and its implications for Baltic stratigraphy. Estonian Journal of Earth Sciences 69, 4, 233-247. DOI:10.3176/earth.2020.20
Meidla, T. 1996. Late Ordovician Ostracodes of Estonia. Fossilia Baltica 2. pp. 1-222. Tartu University Press.
Gailite, L. 1975. New species of ostracoda from Upper Ordovician of Latvia. The Fauna and Stratigraphy of Paleozoic and Mesozoic of Baltic and Byelorussia, pp. 45-58. Mintis.
Leitud liigid
2. Hippula (Cetona) turris Schallreuter, 1967 | Haljala lade
3. Hippula (Pseudocetona) inversa Schallreuter, 1984 | Ülem-Ordoviitsium
Loading...
Klassifikatsioon
organismirühm | Biota |
riik | Animalia |
hõimkond | Arthropoda |
alamhõimkond | Crustacea |
ülemklass | Oligostraca |
klass | Ostracoda |
alamklass | Podocopa |
selts | Palaeocopida |
alamselts | Beyrichicopina |
ülemsugukond | Tetradelloidea |
sugukond | Tetradellidae |
alamsugukond | Glossomorphitinae |
perekond | Collibolbina |
Glossomorphites | |
Hesslandella | |
Hippula | |
alamperekond | (Cetona) |
(Pseudocetona) | |
liik | edolensis |
pilosa | |
perekond | Huckea |
Loculibolbina | |
Vittella | |
Vitteplana |