Konodondid on kaltsiumfosfaadist (apatiidist) koosnevad mikroskoopilised hambad (enamasti alla 1 mm), mis kuulusid nn konodondiloomale — primitiivsele silmulaadsele selgroogsele. Konodondilooma fossiilid on üliharuldased, tänaseks on teada maailmast vaid üksikud leiud. Konodondid on üheks olulisemaks indeksfossiilide rühmaks Ordoviitsiumist kuni Triiaseni.
Konodondid - lühidalt
- Nimi: konodondid; lad k Conodonta v Conodontophora; ingl k conodonts
- Süstemaatiline kuuluvus: konodondiloomad loetakse omaette klassina varajaste selgroogsete (Chordata, Vertebrata) hulka, konodondid on konodonilooma lõuaaparaadi elemendid (“hambad”)
- Kuju: erineva kujuga üksikud hambad ja hammastega plaadikesed
- Koostis: apatiit (kaltsiumfosfaat), valkjad või kollakad poolläbipaistvad
- Suurus: mikrofossiilid, enamasti 250-2000 μm
- Kogumine ja uurimine: lahustusmeetod (äädikhape, sipelghape), stereomikroskoopia, SEM
- Stratigraafiline levik: Kambrium-Triias
- Eluviis: normaalmereline, nekton
- Tähtsus: biostratigraafia, Ordoviitsiumist-Triiaseni üks olulisematest indeksfossiilide rühmadest
- Eestis: laialt levinud Ordoviitsiumi-Siluri kivimites, hea säilivus, suhteliselt hästi uuritud