/42">ainuõõsseid loomi, kes kuuluvad mereliste õisloomade e. korallide (Anthozoa) klassi. Korallpolüüpide siseõõs jaotus enamasti vaheseinte abil püstkambriteks ning suuava ümbritsesid kombitsad. Polüüp paiknes karikas ulatudes mõnel määral septide vahele ning toetudes taabulatele jt skeletielementidele. Rugooside kivististena säilinud lubiskelett on bilateraalsümmeetriline, kuue algsepti kõrvale tekkisid uued septid ainult neljas koralli perimeetri punktis. Septid on erineva pikkusega, kuid valdavalt kahes järgus – pikad ja lühikesed. Esinevad nii üksik- kui ka koloonialised korallid, mis väljast on kaetud epiteekaga. Rühmiti on olulised erikujulised taabulad, telgkompleks ning marginaariumi moodustavad põiskude ja ääris.

Leidumus üldse ja Eestis. Vanimad primitiivsed rugoosid on teada Eestist Haljala lademe alumisest osast, so Hilis-Ordoviitsiumi algusest. Teated Kesk-Ordoviitsiumi vanusega leidudest Põhja-Ameerika Black Riverist on kahtlased, kuid võimalikud. Hilisem areng toimus tõusude ja mõõnadega ning lõplik väljasuremine järgnes Permi ajastu lõpul.

Roll geoloogias. Kivististe kasutamine geoloogilistes uurimistes põhineb enamasti nende nn stratigraafilisel väärtusel. Rugoose kasutatakse selles rollis harva, sest nende levik on enamasti liiga tugevasti faatsiestest sõltuv ega sobi kokku detailstratigraafia vajadustega. Samas just seetõttu on nad head keskkonnatingimuste indikaatorid. Üksikkorallide skeleti ehituses on osalt hästi jälgitav isendiareng e. ontogenees, mis omakorda avab tee perekondade ja sugukondade fülogeneetiliste suhete uurimiseks. Viimane asjaolu muudab rugoosid väga heaks uurimismaterjaliks mitmesuguste evolutsiooniteooria erinevate aspektide selgitamisel.

Uurimismeetodid. Rugooside uurimisel tehakse läbi kolm etappi: 1. Väliskuju, rõõnestuse ja karika ning koloonia moodustumise viisi kirjeldus. See osa vaatlustest ei ole enamasti piisav korrektseks määranguks, kuigi teatud kogemustega paleontoloog on võimeline mõningaid liike õigesti määrama. 2. Siseehituse uurimine rist- ja pikiõhikute või nn piilide abil. Ontogeneesi uurimine vajab õhikute (piilide) seeriaid (on tehtud 20-30 piili ühest 5 cm kõrgusest korallist), mis võimaldavad detailselt jälgida skeleti kasvu ja muutusi koralli eluaja vältel. Õhikud võimaldavad enamatel juhtudel anda liigi täpse määrangu. 3. Mikrostruktuuri uuringud, milleks tehakse vastavad õhikud või piilid. Need vahepeal väga populaarsed uuringud on viimasel kümnendil vähem leidnud pooldamist, kuivõrd on selgunud mõnede mikrostruktuuri tüüpide sekundaarne (ümberkristallisatsioonist tingitud) iseloom.

Eluviis

Rugooside eluviisi ja ökoloogiliste nõudmiste interpreteerimine tugineb eeskätt aktualismi printsiibist lähtuvale võrdlusele retsentsete korallidega ning elukoha faatsiesi iseloomustavatele andmetele, mida on võimalik saada koralle sisaldavate kivimite igakülgse uurimise teel. Tänastes meredes elavad õisloomad arenevad moondega, nende vastne (plaanula) on vabalt ringi ujuv ja tagab täiskasvanult sessiilsete korallide küllalt kiire levimise hoovuste kaasabil. Toitumisviisilt on korallid filtraatorid, kes püüavad kombitsatega detriiti ja muud söödavat põhjalähedasest veekihist.

Tulenevalt võrdlustest retsetsete korallidega jm andmetega võib järeldada, et enamus rugoose elasid soojades madalmeredes suhteliselt hapnikurikkas ja liikuvas vees. Kuivõrd rugoosid sageli kinnituvad põhjale (Tryplasma), siis eelistavad nad jämedamateralist põhjasetet, kuid mõned on arendanud välja ka laiad alused (Schlotheimophyllum) mudasel põhjal stabiilseks püsimiseks. Kuid on ka vabalt põhjal lebavaid vorme, mis hoidmaks suuava mudast väljas kasvavad vastavalt kõveraks.

Tavaliselt leiduvad kõige jämedateralistes setetes suuremad sarvkorallid (Grewingkia) ja ka suured tihedad kolooniad (Entelophyllum), kuna sügavamal savikamatel põhjasetetel esinevad sagedamini väiksemõõdulised korallid (Rhegmaphyllum) või põõsasjad kolooniad (Palaeophyllum). Ordoviitsiumi ja Siluri meredes on riffimoodustused enamasti nü mitme riffemoodustavate organismide, nagu tabulaadid, stromatopoorid, rugoosid ja vetikad kooselu tagajärg, Devonist on teada ka ehtsaid korallriffe, mis ei tähenda, et koos korallidega ei esine muid organisme.

Rugosa Milne-Edwards et Haime, 1850

Rugoosid e sarvkorallid