Class

Bivalvia Linnaeus, 1758

Simpukat

Yleistä taksoneista

Simpukat (Bivalvia) ovat kotiloiden jälkeen toiseksi suurin nilviäisluokka, joka kattaa noin 15000 lajia. Simpukoilla ei ole lainkaan päätä, eikä radulaa tai muuta kalustoa ravinnon jauhamiseen, joten useimmat niistä syövät vain pieneliöitä. Joukkoon mahtuu kuitenkin myös raadonsyöjiä ja joitakin petoja.
Kaikilla simpukoilla on kaksiosainen, saranallinen kuori. Kuori muodostaa kasvaessaan renkaita, joita voidaan käyttää simpukan ikää määritettäessä. Kuorenpuoliskojen alla sijaitsevat vaippaliuskat, jotka erittävät kuoren, ja vaippaliuskojen alla kidusliuskat. Kidusliuskojen välissä on ruumis ja jalka. Simpukat elävät veden pohjalla, usein liejuun kaivautuneena. Ne liikkuvat työntämällä jalkansa kuoren välistä pohjamutaan. Jotkut lajit ovat myös kohtalaisia uimareita. Simpukoilla on yleensä kaksi (joillain lajeilla yksi) suurta lihasta, joilla kuoret suljetaan tiukasti.
Simpukat kehittyivät kambrikaudella, yleistyivät maltillisesti paleotsooisella maailmankaudella ja lisääntyivät lähes räjähdysmäisesti mesotsooisella maailmankaudella.

Aiheeseen liittyvät julkaisut
Toom, U., Vinn, O., Isakar, M., Madison, A., Hints, O. 2020. Small faecal pellets in Ordovician shelly fossils from Estonia, Baltoscandia. Estonian Journal of Earth Sciences 69, 1, 1-19. DOI:10.3176/earth.2020.01
Křiž, J. 2008. A new bivalve community from the lower Ludlow of the Prague Basin (Perunica, Bohemia). Bulletin of Geosciences 83, 3, 237-280. DOI:10.3140/bull.geosci.2008.03.237
Hinz-Schallreuter, I. 1995. Middle Cambrian Bivalvia from Bornholm and a review of Cambrian bivalved Mollusca. Geschiebekunde aktuell 11, 3, 71-85.
Isakar, M., Sinicyna, I. 1993. A new species Megalomoidea walliseri (Bivalvia) from the Silurian of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 42, 3, 124-126. DOI:10.3176/geol.1993.3.04
Liljedahl, L. 1992. Yonginella, a new bivalve (Mollusca) from the Silurian of Gotland. Journal of Paleontology 66, 2, 211-214. DOI:10.1017/S0022336000033734
Isakar, M. 1991. Harjuan (Late Ordovician) new Bivalves and a new Gastropod from North Estonia. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis 934, 43-60.
Kiselev, G. N., Sinicyna, I. N., Isakar, M. A., Mironova, M. G., Saladzhius, V. Y. 1990. Atlas mollûskov verhnego ordovika i silura severo-zapada Vostočno-Evropejskoj platformy. pp. 1-80. Leningrad University.
Isakar, M. 1990. Bivalvia and Gastropoda. Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook, pp. 64-65. Estonia Academy of Sciences.
Liljedahl, L. 1989. Fylgia baltica gen. et sp. nov. (Bivalvia, Mollusca) from the Silurian of Gotland. GFF 111, 4, 339-345. DOI:10.1080/11035898909453132
Isakar, M., Sinicyna, I. 1985. Redescription of E. Eichwald's Ordovician bivalve species. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Геология 34, 2, 46-54. DOI:10.3176/geol.1985.2.02
Isakar, M. 1985. New bivalve genus Kogulanychia from the Upper Silurian of Estonia. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Геология 34, 1, 30-31. DOI:10.3176/geol.1985.1.06
Sinicyna, I. N. 1983. New genus of Bivalve molluscs from the Middle Ordovician of north-east of East-European platform. Paleontologicheski Zhurnal 29-32. DOI:Paleontologičeskij sbornik
Soot-Ryen, H. 1969. A new species of Babinka (Bivalvia) from the Lower Ordovician of Öland, Sweden. Palaeontology 12, 2, 173-177.
Saladžius, V. J. 1966. Mollusk fauna of the Silurian deposits of the south of the East Baltic territory. Palaeontology and stratigraphy of the Baltic and the Byelorussia. Number I (VI), pp. 31-73. Mintis.
Soot-Ryen, H. 1964. Nuculoid pelecypods from the Silurian of Gotland. Arkiv för Mineralogi och Geologi 3, 28, 489-519.
Isberg, O. 1934. Studien über lamellibranchiaten des Leptaenakalkes in Dalarna. pp. 1-493. Håkan Ohlssons Buchdruckerei.
Öpik, A. 1930. Brachiopoda Protremata der estländischen ordovizischen Kukruse-Stufe. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused 20, 1-261.
Öpik, A. 1930. Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused 24, 1-34.
Bekker, H. 1924. Devon Irboska ümbruses: stratigraafia, fauna ja paleogeograafia. Eesti Loodusteaduse Arhiiv X, 1, 1-55. K. Mattiesen.
Bekker, H. 1921. The Kuckers stage of the Ordovician Rocks in NE Estonia. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis II, 1, 1-92.
Eichwald, E. 1860. Lethaea Rossica ou Paléontologie de la Russie. Premier volume. Ancienne Période en deux sections. pp. XIX+1–1657. E. Schweizerbart. DOI:10.5962/bhl.title.52391
Eichwald, E. 1856. Beitrag zur geographischen Verbreitung der fossilen Thiere Russlands. Alte Periode. (Fortsetzung. S. Bulletin 1856. N 2. pag. 406.). Bulletin of the Moscow Society of Naturalists. Geological series 29, IV, 555-608.