alamhõimkond

Chelicerata Heymons, 1901

Lõugtundlased

Taksoni iseloomustus

Lõugtundlaseid (Chelicerata) esindavad Eestis meriskorpionid ehk erüpteriidid (Eurypterida) ja odasabaliste (Xiphosura) hulka kuuluv perekond Bunodes. Meriskorpionidel oli lapik keha, mis koosnes kolmest osast: pearindmik, kaheteistkümnest lülist moodustunud tagakeha ning liikuv ogaga saba. Pearindmiku seljapoolel oli paar liitsilmi ja paar lihtsilmi, suu ja lõugtundlad asetsesid kõhupoolel. Pearindmikule kinnitusid lõugkobijad ja jalad, mida kasutati kõndimiseks ja ujumiseks. Lõugtundlaid, lõugkobijaid ja jalgu oli kokku kuus paari. Madalas ja soojas vees elanud kiskjad ilmusid maakerale Ordoviitsiumi ajastul ja kadusid Vanaaegkonnas lõpus. Kuigi neid kutsutakse meriskorpionideks, elasid neist ainult vanimad soolases meredes, kuid hilisemad eelistasid elupaigana magestunud laguune või järvi. Ning tegemist polnud ka päris skorpionidega. Arvatakse, et mõned liigid võisid viibida lühiaegselt veest väljas õhu käes. Valdav enamus erüpteriide oli väheldane, alla 20 cm pikad, kuid mõned neist saavutasid aukartust äratavad mõõtmed. Saksamaalt leitud Jaekelopterus (pikkus 2.5 m) on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud.

Eesti aladelt on meriskorpione kogutud Siluri kivimitest, valdavalt Saaremaalt. Leitud on ka terveid skelette. Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel korraldasid Ameerika teadlased kaks kivististe kogumisretke Saaremaale. Kaasa viisid nad rikkaliku saagi erüpteriide, mida uuritakse siiamaani. Kirjeldatud on pea kakskümmend erinevat liiki. Eestis on meriskorpionid looduskaitse all ja nende kogumine ilma loata on keelatud.

Valik taksonit käsitlevast teaduskirjandusest
Lamsdell, J. C. 2013. Revised systematics of Palaeozoic ‘horseshoe crabs’ and the myth of monophyletic Xiphosura. Zoological Journal of the Linnean Society 167, 1, 1-27. DOI:10.1111/j.1096-3642.2012.00874.x
Tetlie, O. E. 2007. Distribution and dispersal history of Eurypterida (Chelicerata). Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 252, 557-574. DOI:10.1016/j.palaeo.2007.05.011
Tetlie, O. Erik 2006. Two new Silurian species of Erypterus (Chelicerata: Erypterida) from Norway and Canada and the phylogeny of the genus. Journal of Systematic Palaeontology 4, 4, 397-412. DOI:10.1017/S147720190600192
Waloszek, D., Dunlop, J. A. 2002. A Larval Sea Spider (Arthropoda: Pycnogonida) from the Upper Cambrian 'orsten' of Sweden, and the Phylogenetic Position of Pycnogonids. Palaeontology 45, 3, 421-446. DOI:10.1111/1475-4983.00244
Tetlie, O. E. 2002. A new Baltoeurypterus (Eurypterida: Cheliverata) from the Wenlock of Norway. Norsk Geologisk Tidsskrift 82, 1, 37-44.
Kjellesvig-Waering, E. N. 1979. Eurypterids. Sveriges Geologiska Undersökning 73, 3, 121-136.
Kjellesvig-Waering, E. N. 1964. A synopsis of the Family Pterygotidae Clarke and Ruedemann 1912 (Eurypterida). Journal of Paleontology 38, 331–361.
Størmer, L 1934. Merostomata from the Downtonian sandstone of Ringerike, Norway. Skrifter Norske Videnskaps-Akad. Oslo 10, 1-125.
Bekker, H. 1925. Lühike ülevaade Eesti geoloogiast (Eozoiline ja paleozoiline ladekond). Eesti Loodus. Äratrükk koguteosest "Eesti", pp. 31-61.
Jackson, R. T. 1906. A new species of Fossil Limulus from the Jurassic of Sweden. Arkiv För Zoologi 3, 11, 1-7.
Thorell, T., Lindström, G. 1885. On a Silurian scorpion from Gotland. Kungliga Svenska Vetenskapsakademiens Handlingar 21, 9, 1-33.
Nieszkowski, J. 1859. Zusätze zur Monographie der Trilobiten der Ostseeprovinzen, nebst der Beschreibung einiger neuen obersilurischen Crustaceen. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands 2, 2, 345-384.